Kursuse kokkuvõte

Selle kursuse ajal ma sain aru, kui suur on kommunikatsiooni levi. Varem ma üldse ei mõelnud sellest, kuidas inimesed suhtlevad, kus nad seda teevad, kus võib informatsiooni näha jne. Nüüd ma tean, kui suurt osa tänapäeva elust kommunikatsioon hõlmab ja kui keeruline see võib olla.

Minu jaoks kõige raskem oli artikleid lugeda, sest nad olid inglise keeles...Mul oli vaja neid tõlkida vene keelde ja pärast eesti, selleks, et postitust kirjutada.

Veel mulle väga meeldis see, et loengud olid  nö ebastandaartsed, huvitavad ja lõbusad...Loengud olid teistsugused. Ei olnud, nagu teised loengud... Kodutööd olid ka huvitavad ja ebatavalised.

Ma ei tea, mida võiks kursusel teisiti korradada...Ei tule praegu midagi pähe. Aga võib-olla on üks asi, mida ma muutuks. Mul, nagu vene inimesel, on natuke raske kuulata ja konspikteerida korraga. Ma õpin esimesel kursusel ja veel ei oska nii hästi eesti keelt... Siis oleks hea, kui slaitides presintatsioonis oleks rohkem informatsiooni, selleks, et võiks seda kiiresti maha kirjutada ja kuulata õppejõu edasi. Loengutel ma ei kirjutanud midagi, sest, kui ma ise kirjutan, siis ei saa kuulata. Selles oli natuke raske.

Aga tahaks õelda, et „Kommunikatsioon ja ühiskond“ oli minu üks lemmikutest ainetest. Olid huvitavad kodutööd, sõbralikud ja lõbusad loengud, ja ebastandaartne õppejõud!!

Goodbye!!

Mina olen jälgija!

Shoppamine mõnede inimeste jaoks on liiga raske tegevus. Võib-olla selle pärast, et me valime mitte sobivaid inimesi poodides käimiseks.

Minu jälgimine oli Kristiine Keskuses. Ma märkasin üht pere, kus olid isa, ema ja kaks last (poisid). Kõige huvitavam oli vaadata isa ja ema käitumist. Isegi isa. Nagu sain aru, pere plaanides oli osta emale mantlit. Huvitav oli see, et mehele ei meeldinud mitte midagi, mida valis naine. Mees palju karjus naise peale ja valis temale mantlit ise. Märkasin, et lapsed ei pandnud tähele, et nende ema ja isa riidlevad ja palju karjuvad. Võib-olla nad on juba harjutanud... Kui pere ostis emale mantlit, isa pakkus osta veel midagi. Siis nad läksid Montoni kauplusse. Ma läksin ka sinna. Nüüd nad valisid emale kampsunit. Huvitav fakt on see, et see naine ainult käis mehega ja vaikselt ootas, kui tema abikaasa midagi valib temale. Samal ajal nende lapsed jooksesid kaupluses ja karjusid. Montoni klienditeenindaja palus nende vanemaid teha nii, et lapsed lõpetasid joosta ja karjuda. Siis peremees hakkas ise karjuda vaise töötaja peale ja ütles, et ta ei taha midagi osta selles kaupluses, sest siin on ebakompitentne personaal. Ja nad läksid poest välja. Oh... Hullumeelne pere!! Ma otsustasin, et ei taha veel selle perega aega veeta...Olin juba nende pärast väsinud...

Ülesanne oli väga huvitav selles, et ma tunnen mingit erutust... Kartsin, aga õnneks, et keegi mind jälgimises kahtlustama ei hakanud. Ma väga tahaksin teha selle perega videot ja laadida seda Internetisse. Kahjuks ei saanud... 

Hiina telesaade

Vaatasin seda palju korda ja kogu aeg naeran =))

Arvan, see on ka mingi kommunikatsiooni tüüp

Kommukatsioon on igal pool

Karate võistlused

(5.12.2013)

Kadriorg

Kogu aeg, mis olin Kadriorus, need luigad olid koos

Kommukatsioon looduses

Kristiine Keskus

Raamatu pood

Ei saa seda mitte laadida!!!

Vaadake, kui kaunis on meie loodus!

Mõelge, sellest, mida me kaotame!

FACEBOOK

                                                                                                                                    

Tänapäeval Fecebookil on liiga suur roll ühiskonnas. See ilmus ootamatult ja ei lahku meid veel palju palju aega. Sest inimesed vajavad selles. Facebooki kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. 

Veebilehel on hetkel miljard aktiivset liiget!! See räägib palju...

Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga. Tol ajal nad ei mõtle veel sellest, et nende leiutis võiks nii suureks paisuda, et sellest saaks reaalne firma ja veel üle miljardii kasutajaga.

Aga sellel portaalil on oma miinused ja plussid

+ võid suhelda oma sõpradega teistest riikidest

+ näed oma sõprade tegemisi

+ oled kõige sündivaga kursis

+ tead palju uudiseid

- tekitab sõltuvust (väga suur sõltuvus!!)

- praegu inimesed enam ei suhtle nii, kui oli varem. Nad lihtsalt saadavad teine teistele sõnumeid

- kõigi igapäevaeluga kursis olemine

Alguses Facebook oli mõeldud nagu portaal, kus inimesed võivad suhelda, aga praegu see on: "Vaadake, mida ma täna hommikul sõin!! (saiakese pilt)" Kas see on normaalne käitumine?? 

Facebook on tore, aga teisest küljest ta ei ole nii tore. Kõige rohkem on mul kahju, et suhtlemise väärsus on praegu kadunud... Kus on emotsioonid jne?? 

Loodan, et tulevikus me ei unusta kuidas rääkida...

                 Propaganda ja mõjutamine

                                                              















Koguaeg ühiskonnas oli mingi propaganda, üleskutse. 

Koguaeg valitsus või teised 

agiteerisid inimesi midagi teha, kuhugi minna jne.

    

Kuidas ühtus nii, et meiega, võiks 

öelda, manipuleeritakse??

Mõned üldse ei mõtle sellest, et neid kuidagi kontrollitakse, suunatakse...

Praegu inimene ei saa teha nii, nagu

ta tahab...Praegu ta peab käituma nii, kuidas ühiskond nõuab.

Hästi ütleb Vikipeedia, et propoganda on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse kujundamiseks. 

Sel aastal ma esmakordselt põrkasin propagandaga kokku, tänu kohaliku omavalitsuse valimistele. Ise seal osalesin (aitasin mõnedel poliitikutel propagandaga tegeleda). Nüüd ma võin öelda, et poliitika ei ole minu tulevik tegevus. Püüan teha nii, et minu eriala ei oleks kuidagi sellega seotud. 

Meie poliitikud ja mitte ainult meie on valmis teha kõik, mis nad võivad, saavad ja oskavad, ainult selleks, et saada võimsuse. Ja propaganda on nende tähtis relv! Erinevad kleebid losungitega, posterid, flaierid, viideod, laulud jne...Kõik on selleks, et inimesed valiksid neid!   

REFLEKTSIOON ESIMESEST KOHTUMISEST 

Meie esimene tutvimine oli juba ammu, aga ma mäletan, kuidas läks MINU esimene loeng Kaja Tampere juures. Miks ma rõhutasin enda? Sest mind, kahjuks, ei olnud kõige esimesel loengul. 
Mäletan, et istusin teises reas ja kirjutasin inimestest, kes olid loengul ka. Loengu teema oli seotud muusikaga. Kommunikatsioon muusikas.
Kõigepealt, kui tulin, tegin oma arviti lahti. Ainult pärast märkasin, et mitte keegi ei kasuta arvutit...Kõik kuulavad ja kirjutavad vihikusse. Siis otsustasin kirjutada ka vihikusse. 20 minuti pärast mul hakkas telefon helistama...Hakkas karjuma terve auditooriumi peale... Ma unustasin teda välja lülitada. Siis ma püüdsin telefonit kotist leida ja nagu pidevalt juhtub, ta oli sügavalt maetud.
Ehhh...Õnneks intsident telefoniga oli ainult kord ja pärast kõik oli tore.

Loeng läks huvitav. Ja nüüd ma olen kindel, et Kaja Tampere on kõige ebastandaartne õppejõud Tallinna Ülikoolis =)))

Mis on kommunikatsioon?? 
Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet. Kui informatsiooni andja ootab tagasisidet, on tegemist mitmesuunalise kommunikatsiooniga. Sel juhul peavad informatsiooni saajad mõistma, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada. (Vikipeedia)

 Tänapäeval kommukatsioon on muutunud natuke teiseks...Võib öelda, et praegu kommunikatsioon võttab meilt kõige rohkem aega, kui teised tegevused. Kõikidel on nüüd nutitelefonid Internetiga, kuhu ei vaata, koguaeg kõik on hõivatud oma telefonidega ja ei näe mis juhtub maailmas. 




Kommukatsioon:

• ühiskonnas ja inimeste kultuuris on väga suur roll
• see on võimas vahend, tänu millele võib mõjutada inimeste mõtlemisele, ideoloogiale ja eluviisile
• on tänase ühiskonda, tema majanduse, poliitika ja kultuuri lahutamatu osa

Tere!

Nii siis alustan kõigepealt sellest, et olen esimese kursuse üliõpilane ja loodan, et olen tulevik ajakirjanik Darja Tarnagrodskaja. Jah, minu perekonnanimi on raske... Ma kaua ei teadnud, millest võib siia kirjutada ja otsustasin, et kirjutan sellest, mis on mu peas. Minu jaoks blogi pidamine on mingi uus kogemus ja praegu ma saan aru, et see on tõesti huvitav asi. 

Kursus "Kommunikatsioon ja Ühiskond" annab palju võimalusi, et teada saada, mis on kommunikatsioon, kuidas see seotud ühiskonnaga ja tänu sellele kursusele ma võin rohkem arendada oma kirjutamisoskusi eesti keeles, sest eesti keel ei ole minu emakeel. 

Püüan kirjutada siia huvitavaid asju ja teemasid!

Päkest kõigile!